Allmaakaevandamine on kaevandamise viis, mille puhul maavara eraldatakse maa alt rajatud tunnelite ja kaevanduskäikude kaudu. Seda meetodit kasutatakse siis, kui maavara – näiteks põlevkivi – paikneb sügavamal maapõues ning avakaevandamine ei ole majanduslikult või keskkonnaliselt otstarbekas. Eestis on allmaakaevandamine olnud eriti oluline põlevkivi kaevandustes Ida-Virumaal.
Allmaakaevandamine võimaldab kätte saada väärtuslikku maavara, säilitades samal ajal suure osa maapinnast kasutuskõlblikuna. See muudab meetodi sobivaks tihedamini asustatud piirkondades või seal, kus soovitakse vähendada maastiku visuaalset muutust.
Kuidas allmaakaevandamine toimub?
Allmaakaevandamine algab vertikaalse šahti või kaldkäigu rajamisega, mille kaudu pääsetakse maavarakihini. Seejärel rajatakse maa alla tunnelite võrgustik, mis võimaldab põlevkivi või muu kivimi kaevandamist, laadimist ja transporti pinnale.
Protsess hõlmab tavaliselt:
- Šahtide ja käikude rajamist (betoonvooderdusega)
- Ventilatsioonisüsteemi paigaldamist
- Elektrivarustust, valgustust ja sidevahendeid
- Pidev vee pumpamist, et hoida töötingimused kuivad ja ohutud
Kamber- ja tugisammaste meetod
Eestis kasutatakse sageli kamber- ja tugisammaste meetodit (room-and-pillar). Selle puhul kaevandatakse välja kindlad “kambrid” (laiad ruumid), kus põlevkivi eemaldatakse, ning osa kivimist jäetakse tugisammastena alles, et toetada maapinda. See vähendab varingute riski ja tagab kaevanduse stabiilsuse.
Meetod on efektiivne põlevkivi puhul, kuna kivimikiht on suhteliselt tasane ja tugev. Tänapäeval kasutatakse ka täiustatud variante, kus tugisambad on arvutuslikult planeeritud ja mõnel juhul asendatakse need kunstlike tugikonstruktsioonidega.
Ventilatsioon ja ohutus
Allmaakaevandustes on oluline ventilatsioonisüsteem, mis tagab värske õhu liikumise ja eemaldab tolmu, metaani ning muid gaase. Kaasaegsed kaevandused (nt Ojamaa ja Estonia) kasutavad võimsaid ventilaatoreid, gaasisensoreid ja automaatseid ohutussüsteeme.
Lisaks on kohustuslikud:
- Töötajate isikukaitsevahendid
- Pidev pinnase liikumise jälgimine (andurid)
- Evakuatsiooniplaanid ja päästeteenistus
Allmaakaevandamise eelised ja puudused
- Väiksem pinnamõju – maastik jääb suures osas alles, põllumajandus või metsandus võib jätkuda
- Võimalus kaevandada sügavamal asuvaid varusid
- Vähem tolmu ja vibratsiooni pinnale
- Sobib asustatud aladele (nt Ida-Virumaa linnade lähedal)
- Tehniliselt keerukam ja kulukam (tunnelid, ventilatsioon, ohutusinvesteeringud)
- Suurem risk töötajatele (kuigi kaasaegsed meetmed vähendavad seda)
- Võimalik pinnase vajumine pikaajaliselt, kui tugisambad nõrgenevad
- Aeglasem tootlikkus võrreldes avakaevandusega
Allmaakaevandamine Eestis
Eestis on allmaakaevandamine olnud peamine meetod põlevkivi kaevandustes alates 20. sajandi algusest. Suured kaevandusettevõtted nagu Enefit Power haldavad maa-aluseid kaevandusi (Estonia, Ojamaa), kus kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid: automaatseid kombaine, konveierisüsteeme, vee ringlussevõttu ja keskkonnaseiret.
Allmaakaevandamine on oluline osa Eesti kaevanduste ajaloost ja tänapäevast. See meetod võimaldab jätkuvalt kasutada kodumaist põlevkivi, säilitades samal ajal kontrolli keskkonnamõjude üle ning tagades töötajate ohutuse.