Avakaevandamine on kaevandamise meetod, mille puhul maavara kaevandatakse maapinnalt pärast pealmise pinnasekihi eemaldamist. Seda meetodit kasutatakse juhul, kui maavara – näiteks põlevkivi, lubjakivi või dolokivi – asub maapinna lähedal. Eestis on avakaevandamine levinud nii põlevkivi kaevandustes kui ka ehitusmaterjalide tootmiseks mõeldud karjäärides.
Võrreldes allmaakaevandamisega on avakaevandamine tehniliselt lihtsam ja sageli kuluefektiivsem. Samas mõjutab see otseselt maastikku, mistõttu on keskkonnanõuded ja rekultiveerimine väga olulised.
Kuidas avakaevandamine toimub?
Avakaevandamine algab ettevalmistustöödega, mille käigus eemaldatakse muld, liiv ja muu kattekiht (ülekoormus), et jõuda maavarakihini. Seejärel kasutatakse rasketehnikat – ekskavaatoreid, puurmasinaid, lõhkeaineid ja veokeid – kivimi eraldamiseks ja transportimiseks.
Protsess on järgmine:
- Ülekoormuse eemaldamine – pinnasekiht viiakse kõrvale (sageli kasutatakse seda hiljem rekultiveerimisel)
- Puurimine ja lõhkamine – kõvema kivimi puhul puuritakse augud ja tehakse kontrollitud lõhkamisi
- Laadimine – ekskavaatorite või rataslaaduritega laaditakse purunenud materjal kalluritele
- Transport – veoautod viivad materjali purustusjaama või otse töötlemisse
Puurimine ja lõhkamine
Kõvema kivimi, näiteks lubjakivi või dolokivi puhul kasutatakse puurimist ja lõhkamist, et kivim lahti murda. Seejärel purustatakse materjal kohapeal või eraldi purustusjaamas sobivaks fraktsiooniks (killustik, paekivi).
Laadimine ja transport
Kaevandatud materjal laaditakse suurte kalluritega ja transporditakse töötlemis- või purustusjaama. Põlevkivi puhul suunatakse materjal edasi energia- või õlitootmisse (nt Narva elektrijaamadesse või Enefit õlitehastesse).
Avakaevandamine võimaldab suurt tootmismahtu ning efektiivset maavara kättesaamist, eriti kui kiht on pinnale lähedal.
Avakaevandamise eelised ja puudused
- Madalam kaevandamiskulu võrreldes allmaakaevandusega (pole vaja šahte ega ventilatsiooni)
- Suurem tootlikkus ja kiirem materjali kättesaamine
- Töötingimused avatud keskkonnas lihtsamini kontrollitavad
- Ohutum töötajatele (vähem gaaside ja varingute ohtu)
- Suur maastiku muutus – tekivad suured avatud karjäärid
- Mõju pinnaveele, elurikkusele ja tolmu tekkimine
- Visuaalne ja mürareostus kohalikule elukeskkonnale
- Kohustuslik rekultiveerimine pärast ammendumist
Eestis on avakaevandamine rangelt reguleeritud ning pärast kaevandamise lõppu tuleb ala rekultiveerida – muutes selle metsaks, järveks, põllumaaks või rohealaks.
Avakaevandamine Eestis
Eestis kasutatakse avakaevandamist laialdaselt:
- Põlevkivi – peamiselt Narva karjäär (ainus suur avatud põlevkivi kaevandus)
- Lubjakivi ja dolokivi – Väo, Harku, Reinu, Paope, Aru-Lõuna karjäärid Põhja- ja Lääne-Eestis
- Ehitusmaavarad – liiv, kruus ja killustik karjäärides üle Eesti
Suured ettevõtted nagu Eesti Energia ja Enefit Power on arendanud kaasaegseid avakaevandamise tehnoloogiaid, et tagada efektiivne ja ohutu tootmine, sh vee käitlemine ja tolmu vähendamine.
Avakaevandamine on oluline osa Eesti kaevanduste süsteemist, võimaldades kätte saada strateegiliselt tähtsaid maavarasid ning toetades nii energeetikat kui ka ehitussektorit.