Põlevkivi on settekivim, mis sisaldab orgaanilist ainet ehk kerogeeni, millest kuumutamisel saab toota energiat. Lihtsustatult öeldes on põlevkivi kivim, millest on võimalik saada õli ja gaasi sarnaseid aineid või toota otseselt soojust ja elektrit. Eestis on põlevkivi üks olulisemaid maavarasid ning see on tihedalt seotud kohalike kaevanduste ja energiatootmisega.
Eesti põlevkivi on tuntud nime all kukersiit, mis on rahvusvaheliselt ainulaadne kõrge orgaanilise aine sisalduse poolest (kuni 40–50 %). Just see omadus teeb Eesti põlevkivi sobivaks energia tootmiseks ning on kujundanud riigi energeetikat juba üle sajandi.
Kuidas põlevkivi tekib?
Põlevkivi tekkis miljoneid aastaid tagasi muistsetes meredes elanud vetikate ja mikroorganismide jäänustest. Need orgaanilised osakesed settisid merepõhja ning kattusid aja jooksul liiva ja savikihiga. Rõhu ja temperatuuri mõjul kujunes neist settekivim, mida täna tuntakse põlevkivina.
Eestis paiknevad põlevkivikihid peamiselt Ida-Virumaal ning asuvad suhteliselt maapinna lähedal (tavaliselt 10–100 meetri sügavusel). See võimaldab majanduslikult tasuvat põlevkivi kaevandamist nii allmaakaevandustes kui ka avakaevandustes.
Milleks põlevkivi kasutatakse?
Põlevkivi kasutatakse peamiselt elektri ja soojusenergia tootmiseks. Eestis on põlevkivi olnud aastakümneid peamine elektritootmise tooraine (Narva elektrijaamades põletatakse seda otse kateldes).
Lisaks saab põlevkivist toota põlevkiviõli, mida kasutatakse kütusena ja keemiatööstuses (nt bituumen, vaik, kemikaalid). Põlevkivi töötlemine toimub spetsiaalsetes tehastes (nt Enefit Poweri õlitehastes), kus kivimit kuumutatakse ilma hapnikuta (pürolüüsiprotsess). Selle käigus eraldub vedel põlevkiviõli ning kõrvalsaadustena tekivad gaasid ja tahked jäägid (sh poolkoks, mida kasutatakse ehitusmaterjalides).
Põlevkivi tähtsus Eestis
Põlevkivi mängib olulist rolli Eesti energiajulgeolekus, kuna see on kodumaine ressurss. Erinevalt imporditavatest kütustest võimaldab põlevkivi tagada stabiilse energiatootmise kohapeal, eriti kriisiolukordades.
Samas on põlevkivi kasutamine seotud keskkonnamõjudega, sealhulgas süsinikuheitmega (CO₂), õhusaastega ja maastikumuutustega, mis tulenevad kaevandustest. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi tehnoloogiaid, mis muudaksid põlevkivi kasutamise efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks (nt CO₂ püüdmine, põlevkiviõli tootmise optimeerimine).
Kokkuvõttes on põlevkivi Eestis strateegilise tähtsusega maavara, mille kaevandused ja kasutamine on kujundanud riigi tööstust, majandust ja energiasüsteemi juba enam kui sajandi vältel.