Põlevkivi on Eesti üks olulisemaid maavarasid ning põlevkivi kaevandused on mänginud keskset rolli riigi energeetikas ja tööstusarengus. Eestis paiknevad suurimad põlevkivivarud Ida-Virumaal, kus kaevandused tegutsevad nii maa all kui ka avakaevandustena. Põlevkivi kaevandamine on kujundanud kohaliku majanduse, loonud tuhandeid töökohti ning taganud aastakümneid Eesti energiajulgeoleku.
Kui räägitakse kaevandustest Eestis, siis peetakse enamasti silmas just põlevkivi kaevandusi. See eristab Eestit paljudest teistest riikidest, sest vähesed riigid kasutavad põlevkivi nii suures mahus energia tootmiseks.
Kus asuvad põlevkivi kaevandused?
Enamik aktiivseid põlevkivi kaevandusi asub Ida-Virumaal. Seal tegutsevad suured tööstusettevõtted nagu Eesti Energia ja Enefit Power, kes tegelevad nii põlevkivi kaevandamise kui ka selle töötlemise ja energia tootmisega.
Tuntumad kaevandused on:
- Estonia kaevandus – Eesti suurim allmaakaevandus, kus kasutatakse täiustatud kamberkaevandamise meetodit
- Ojamaa kaevandus – moodsaim ja keskkonnasäästlikum allmaakaevandus, kus on rajatud pikk maa-alune konveierisüsteem
- Narva karjäär – ainus suur avatud (avatud kaevandus) meetodil töötav põlevkivi kaevandus
- Ahtme ja teised väiksemad või osaliselt ammendunud kaevandused
Need kaevandused varustavad peamiselt Narva elektrijaamu ja Balti elektrijaama (kui see veel osaliselt töötab) ning õlitööstust.
Kuidas toimub põlevkivi kaevandamine?
Põlevkivi kaevandused kasutavad kahte peamist meetodit: allmaakaevandamist ja avakaevandamist.
Allmaakaevandused
Allmaakaevandustes rajatakse tunnelid põlevkivikihini (tavaliselt 20–70 m sügavusel) ning kasutatakse kamber- ja tugisammaste süsteemi. See meetod võimaldab põlevkivi kaevandamist sügavamalt maa alt, säilitades samas pinnase stabiilsuse. Töö toimub kombainide, konveierite ja veoautodega maa all.
Avakaevandused
Avakaevandused sobivad aladele, kus põlevkivi paikneb maapinna lähedal (nt Narva karjäär). Selle meetodi puhul eemaldatakse esmalt pinnase pealmised kihid ning seejärel kaevandatakse põlevkivi suurte ratas-ekskavaatorite, lõhkamisega ja veoautode abil.
Mõlemad meetodid on olulised Eesti kaevanduste efektiivseks toimimiseks ning sõltuvad geoloogilistest tingimustest ja maardla asukohast.
Põlevkivi ja kaevanduste roll Eesti tulevikus
Kuigi taastuvenergia osakaal kasvab, on põlevkivi endiselt oluline osa Eesti energiasüsteemist. Põlevkivi kaevandused tagavad kohaliku energiaallika olemasolu ning vähendavad sõltuvust imporditavatest kütustest.
Samas pööratakse üha enam tähelepanu keskkonnamõjude vähendamisele: vee ringlussevõtule, tolmu vähendamisele, maapinna vajumise kontrollile ja kaevandusalade korrastamisele pärast kaevandamise lõppu. Tulevikus sõltub põlevkivi ja kaevanduste roll Eesti majanduses energiapoliitikast, tehnoloogia arengust (nt põlevkiviõli ja keemiatoodete tootmine) ning keskkonnanõuetest.
Põlevkivi kaevandused jäävad siiski oluliseks osaks Eesti tööstusloost ning nende mõju majandusele ja Ida-Virumaa piirkondlikule arengule on märkimisväärne.